Alarõhu tekitamine (blowerdoor test)
Peamised õhulekkekohad ning põhjused
Õhulekked on põhjustatud nii majas esinevatest loomulikest rõhuerinevustest kui ka tuulest.
Alarõhutsoon ebatiheda müürilati piirkonnas.
Teatavasti tõuseb soe õhk ülespoole, mille tõttu tekib aga majas allapoole alarõhk ning ülespoole ülerõhk,
kusagil vahepeal on aga neutraalne tsoon. Majas esinevas alarõhu tsoonis
pressib välisõhk tuppa, ülerõhu tsoonis toimub aga vastupidine protsess – siseõhk pressib välja.
Neutraalse tsooni paiknemine maja vertikaallõikes sõltub õhuleketest, maja suurusest ning küttesüsteemist. Kui õhulekked esinevad enamasti maja alumises osas, liigub neutraalne tsoon allapoole, kui aga ülal, liigub neutraalne tsoon ülespoole. Ahiküttega väiksemate majade puhul on reaalne võimalus, et kogu maja ulatuses esineb madalam rõhk kui väljas ning välisõhk pressib sisse.
Olenevalt hoone kvaliteedist ning õhulekete olemasolust toimub selline protsess pea igas majas ning on suurimaks soojakadude põhjustajaks.
Peamisteks õhulekke kohtadeks erineva konstruktsiooniga majade puhul on välisseinad- pööningu vahelagi; pööningu vahelae teatud kohad (aurutõkke liitekohad ja augud, elektrijuhtmete läbiviigud); pööningu vahelagi – kandev vahesein; pööningu vahelagi – korsten; hoone nurgad; välisseinte teatud kohad (elektrijuhtmete läbiviigud, paneelide vuugid); välisseinad – põrand; ventilatsioonikanalite läbiviigud; välisseinad – piidad; piidad – aknaraamid, tuulutusluugid või uksed.
Õhulekkega tarindisse kanduv niiskus
Kontrollimatu õhu liikumine läbi pragude hoone piiretes võib põhjustada veeauru kondenseerumist konstruktsiooni sees. Külmal perioodil kondenseerunud vesi ei tarvitse jõuda soojal perioodil ära aurata, luues soodsad tingimused hallitus- ja kõduseente kasvuks. See pole hea hoonele ega elanikele.
vesi halvendab oluliselt soojustusmaterjali soojapidavust, niiske villa soojapidavus langeb kuni 40 %.
niiskuse tõttu tekkivate mikroorganismide elutegevuse produktid on inimesele kahjulikud ning võivad põhjustada mitmesuguseid tervisehädasid.
Termokaamera näitab hoone konstruktsioonidesse kogunenud niiskust. Niiskuse avastamine termokaameraga põhineb vee ja ehitusmaterjalide erineval soojusmahtuvusel – niiske materjal hoiab kauem temperatuuri kui sama materjal kuivana. Vesi võib muuta pinna temperatuuri ka tänu aurumise jahutavale efektile.
Paraku näitab termokaamera vaid pinnatemperatuure. Kui probleem on “sügavam” kasutame spetsiaalset mõõtevahendit mis tuvastab niiskuskolde kuni 30 cm sügavusel ilma mõõdetavat piirkonda avamata. See lihtsustab oluliselt põrandakütte ja muude veelekete lokaalset tuvastamist.
Õhulekete mõõtmine – BlowerDoor rõhutest
Rõhutest on meetod hoonete õhupidavuse (õhutiheduse) mõõtmiseks – ehk mõõdetakse õhulekkeid läbi majakarbi. Rõhutesti tulemiks on õhuvahetuse kiirus (korda/tunnis) mõõdetavas majas 50 Pa rõhuerinevuse juures (n50), mille alusel saab teha konkreetsemaid järeldusi hoone olukorra kohta.
Infrapunakaamera olemasolu on vaid eelduseks usaldusväärsete tulemuste saamisel. Vajalik on ka erialaste teadmiste ja kogemuste olemasolu. Meie juures töötavad koolitatud omaala spetsialistid. Infrapuna termograafiateenus on Eestis saadaval järgnevateks rakendusteks:
- Termograafia, (aastast 2004) ehitiste soojapidavuse kontroll, mõõtmine, diagnostika
- ehitiste õhutiheduse kontroll ja diagnostika.(aastast 2005)
- energiaaudit – Energiaauditi teostamine annab vastused kui palju hoone renoveerimine energiasäästu annab; majandustasuvuse arvutused; kalkulatsioonid, mille põhjal saab ka hoone renoveerimiseks laenu taotleda. (vastavuses Kredex`i poolt esitatud nõuetega)
- põrandakütte ja vee-lekete/niiskuskollete tuvastamine
- tehaste sisseseade probleeme ennetav diagnostika (laagrid, pumbad, konveierid)
- ahjude ja katelde probleeme ennetav diagnostika, motooring. Meie Läti partnerite abiga on võimalik diagnostika kateldele jmt temperatuuriga kuni 2000 C
Tööde teostamiseks sobilikud ilmastikutingimused:
Hea tulemuse saamiseks on praktikale tuginedes termokaameraga töötamiseks vajalik sise- ja välistemperatuuride vahe minimaalselt 20°C seega kui ruumi sisetemperatuur on +20C ja välistemperatuur 0°C on ka vaatamata soojale talveilmale mõõdistamiseks vajalikud tingimused olemas.
